Loe läbi Raymondi Hacker-HOWTO ja kirjuta selle kohta hinnang.

Hinnang siis eesti keelsete materjalide põhjal...

Mõtted, kuidas häkkerid peaksid käituma, olid minu arvates igati asjakohased, seda eelkõige arvestades, et häkker võiks olla eeskujuks teistele arvutite ja ka interneti kasutajatele. Seega tasuks neid materjale lugeda ka tavalisel inimesel, kes soovivad ennast arendada.

Nõustun ka häkkeriks saamise põhimõtetega, toodud punktid on reaalsed eeldused, et olla tegija sõltumata valdkonnast, häkkerite puhul programmeerimises ja sellega kaasnevas.

Materjalides välja toodud häkkeritele omane suhtumine ja käitumine võiks kanduda ka teistele eluvaldkondadele. Näiteks info jagamine oleks võimalik peaaegu kõikjal, avatud lähtekoodi saab aga teistes valdkondades nimetada avalikeks tööde ja protsesside põhimõteteks. Sageli saabki ettevõtetele saatuslikuks kiivas ärisaladuse hoidmine ja koostööst loobumine, õnneks on see hakanud tänapäeval vähenema.

Lisaks, nii nagu häkkeritelgi, tuleb kõikjal inimestel ennast tõestada, enne kui tunnustust avaldatakse ja/või edu tuleb, st tegijaks ei saa üle öö.

Just nagu üks tõeline häkkergi, inimene, kes soovib olla intelligentne, soovib ennast ka pidevalt täiendada ja arendada,

Seega, kui ei taha ka päris häkker olla, tuleb kasuks seda siiski natukenegi olla, enda elu võib tänu sellele paremaks kujuneda :)

Kirjeldage üht vaba litsentsi lähemalt (kust pärit, kes seda kasutavad, mis on eripärad jne).

Creative Commons on üks vabade sisulitsentside kogusi, mis väljastati 16.detsembril 2002. aastal. Esialgsed litsentsid tuginesid kõik põhilistele omadustele, milleks on viitamine, kasutamise otstarve (commercial, non-commercial), edasiarendamine (kas võib ja mil määral), levitamine. Nendega on määratletud, kuidas võib toodet/tarkvara kasutada, edasi arendada ja levitada.

Neist neljast põhiomadusest on erinevatel CC-litsentsidel erinevad kombinatsioonid.

Nt Sampling Plus litsents lubab kasutada ja muuta mingit osa tööst kommertseesmärkidel, väljaarvatud reklaamimiseks, samas lubab kopeerida kogu tööd mitte-kommertslikel eesmärkidel.

Creative Commons-i litsentsi on kaustusel 43 juristiktsioonis üle maailma.

Samas on mõned Creative Commons-i litsentsid pensionile saadetud, nt Sampling, mis lubas tööst mingeid osi kasutada ükskõik, mis eesmärgil, väljaarvatud reklaamimiseks, samas ei olnud lubatud kogu töö kopeerimine ja muutmine.

Creative Commonsi litsentse kasutavad näiteks Wikipedia, The FreeSoundProject, Knol jne.