Vabatarkvaralistest toodetest olen proovinud erinevaid Linux-i operatsioonisüsteeme, millest igal ühel on omad eelised ja puudused, nagu igal asjal, kuid mis mulle kui Windows'iga üles kasvanud kasutajale, vajavad esialgu harjumist. Samas kui käsi juba soe, siis saan hakkama. Põhjus miks siiski pigem Window'sit kasutan on lihtne, kooli arvutites Linuxit ei ole ja pidevalt jälgida, kas failid ühes või teises keskkonnas avanevad ja ka korrektselt käituvad, muutub pikapeale tülikaks.
Samas Linuxi eeliseks on töökindlus, ise ei ole veel piisavalt pädev seda väitma, aga targemad ja kogenumad seda kinnitavad, eriti õnnelikud ollakse, kui panna kõrvuti erinevate OP-ga serverid. Administraatorid kiruvad windowsit ühisel keelel, aga see selleks.
Vabatarkvara alla võib vast klassifitseerida ka OpenOffice, Windows Office'i tasuta alternatiivi. Nende kahe võrdluses, aeg-ajalt eelistan ühte, teinekord teist, samas on OpenOffice kasutamisega taas vaja jälgida, mis formaadis on failid salvestatud. Avastan siiani pidevalt mõne vana dokumenti, millest oleks vaja midagi vaadata, aga fail on laiendiga .odt ja arvutis on ainult Windowsi Office. Siis ei ole muud kui, kas netis OpenOffice uuesti peale panna, või kolida teise arvuti taha, kus ka see olemas on. Samas ei ole garanteeritud, et ühes loodud failid ka teises avanevad ja samasugused välja näevad. Seda eriti uuema Windows2007 Office'iga.
Vabatarkvarast rohkem konkreetseid näiteid, mis kindlalt ka vabatarkvara oleks, tuua ei oska, kuna see, mis on tasuta, ei tähenda alati et ta ka vabatarkvara on ning kuna ei ole seni otseselt uurinud kas ja mis määral nende lähtekood avatud on ja kuidas neid kasutada ja muuta tohib.
Lisaks paljud tasuta asjad tähendavad enamasti seda, et sul ajatakse hammas verele, et sa tasulise versiooni ostaksid, millel on siis juba märgatavalt rohkem funktsionaalsusi.
Teine variant, tasuta lastakse kasutada beta-versiooni, aga ka see ei ole vabatarkvara, siis on kasutaja lihtsalt vabatahtlik katsejänes :D
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Siin on küll mõned asjad omahel sassi keeratud (eriti mis puutub lõpus kirjutatud motiividesse). Võimalik, et loengutekstist jäi mõni asi ebaselgeks. Tarkvara vaba või mittevaba olemine on üsna konkreetne asi - "natuke vaba" ei saa olla (vt Stallmani neli põhivabadust - http://www.fsf.org)
ReplyDeleteSelline jaosvara stiilis (hammas verele) asi on tänapäeva vaba tarkvara maailmas väga väikese kaaluga. Ärimudel on põhimõtteliselt teine - vaba tarkvara on teenus, kus tasuta põhitootele pakutakse tasulisi täiendteenuseid. Ja näiteks (kahjuks) levinud väide "oodake, küll Linux läheb ka tasuliseks, kui rohkem kasutama hakatakse" on juriidiliselt nonsenss.