Kirjutage ajaveebi omapoolne hinnang autorikaitse ja intellektuaalomandi temaatika hetkeseisule.

Kindlasti on vajadus autorikaitse ja intellektuaalomandi järgi põhjendatud seda eelkõige lähtudes ideede/loomingu autorite seisukohast. Samas, leian, et kohati on see läinud üle piiri, eelkõige kasutamisega kaasnevate kuludega.

Vaadates juba ainuüksi muusika valdkonnas toimuvat: internetti muusikat üles laadida ei tohi, samas alla laadida teaud tingimustel tohib. Kui kasutaja oleks isegi nõus näiteks ühe muusikaloo allalaadimise eest nõus maksma, siis hetkel olevad hinnad on pigem liiga kõrged. Seega leian, et sellega on muusikatöösturid ise endale käru keeranud. Kui võtta summaarselt iga piraatluse vormis alla laetud lugu, ning nõuda selleasemel seadusliku tegevuse eest sümboolset tasu, siis oleks saadav kasu tõenäoliselt märgatavalt suurem, kui on see, mida praegu ametlikes internetipoodides maksvatelt kasutajatelt saadakse.

Mis puutub patentidesse, siis see on muutunud kohati ikka tõeliselt koomiliseks. Patent "karuvarjule" (beerbella), kui suur on tõenäosus, et sellist asja üldse keegi tegema hakkab? Aga fantaasia on piiritu, samas võib keegi saada neist totrustest võib olla tõesti äriidee, aga vaevalt ta siis just patendis kirjeldatut teha soovib, pigem arendab ja muudab ideed ja patenteerib selle siis juba ise, seega kaob esialgse autori patendi idee mõte lihtsalt ära.

Kirjeldage enda kogemusi mõne vaba tarkvaratoote kasutamisega

Vabatarkvaralistest toodetest olen proovinud erinevaid Linux-i operatsioonisüsteeme, millest igal ühel on omad eelised ja puudused, nagu igal asjal, kuid mis mulle kui Windows'iga üles kasvanud kasutajale, vajavad esialgu harjumist. Samas kui käsi juba soe, siis saan hakkama. Põhjus miks siiski pigem Window'sit kasutan on lihtne, kooli arvutites Linuxit ei ole ja pidevalt jälgida, kas failid ühes või teises keskkonnas avanevad ja ka korrektselt käituvad, muutub pikapeale tülikaks.
Samas Linuxi eeliseks on töökindlus, ise ei ole veel piisavalt pädev seda väitma, aga targemad ja kogenumad seda kinnitavad, eriti õnnelikud ollakse, kui panna kõrvuti erinevate OP-ga serverid. Administraatorid kiruvad windowsit ühisel keelel, aga see selleks.
Vabatarkvara alla võib vast klassifitseerida ka OpenOffice, Windows Office'i tasuta alternatiivi. Nende kahe võrdluses, aeg-ajalt eelistan ühte, teinekord teist, samas on OpenOffice kasutamisega taas vaja jälgida, mis formaadis on failid salvestatud. Avastan siiani pidevalt mõne vana dokumenti, millest oleks vaja midagi vaadata, aga fail on laiendiga .odt ja arvutis on ainult Windowsi Office. Siis ei ole muud kui, kas netis OpenOffice uuesti peale panna, või kolida teise arvuti taha, kus ka see olemas on. Samas ei ole garanteeritud, et ühes loodud failid ka teises avanevad ja samasugused välja näevad. Seda eriti uuema Windows2007 Office'iga.
Vabatarkvarast rohkem konkreetseid näiteid, mis kindlalt ka vabatarkvara oleks, tuua ei oska, kuna see, mis on tasuta, ei tähenda alati et ta ka vabatarkvara on ning kuna ei ole seni otseselt uurinud kas ja mis määral nende lähtekood avatud on ja kuidas neid kasutada ja muuta tohib.
Lisaks paljud tasuta asjad tähendavad enamasti seda, et sul ajatakse hammas verele, et sa tasulise versiooni ostaksid, millel on siis juba märgatavalt rohkem funktsionaalsusi.
Teine variant, tasuta lastakse kasutada beta-versiooni, aga ka see ei ole vabatarkvara, siis on kasutaja lihtsalt vabatahtlik katsejänes :D

Tutvu mõne vabalt valitud virtuaalmaailmaga ja kirjelda ajaveebis oma kogemusi

Kirjeldan oma virtuaalse maailma kogemusi Second Life'i põhjal, kuna see on vist ka ainus veebikeskond, mida ma olend külastanud ning mida võib nimetada virtuaalseks maailmaks.
Minu esimene reaktsioon keskonda registreerumisel oli vaheldumisi Ohoo ja Mis asja see nüüd tahab :S . Kuid pigem olid ülekaalus positiivsed uudishimu emotsioonid.
Võimalik oli muuta nii iseenda virtuaalset välimust (ole kaunitar või koletis, ise otsustad) ja olemust, kui ka kolada väga erinevates kohtades ringi (mina uudistasin Eesti saatkonnas ja veel mõnes juhuslikult valitud kohas).
Ja muidugi võimalus luua omaenda maailm, milleni ise seekord ei jõudnud. Positiivsest küljest võib välja tuua ka asjalikud abimaterjalid.
Kuid juba keskkonnas sees olles ning omandanud esmased liikumis oskused, jõudsin kiiresti järeldusele, et nii kaua kui mul ei ole mõistliku kiirusega ja enamvähem stabiilset internetiühendust, minust selle keskkonna aktiivset kasutajat ei saa. Põhjus lihtne, kui ekraanipilt iga natukese aja tagant lihtsalt ära hangub ( hoolimata sellest, et arvuti on tavakasutaja mõistes normaalsete parameetritea), siis kaob huvi ja tuhin kiiresti.
Seega kokkuvõtvalt, Virtuaalne maailm, kui ma üldse reaalse maailma kõrvalt selle jaoks aega leian, siis jääb ta minu jaoks hetkel määramata tulevikku, sinna, kus on elu on parem ja rohelisem :D, ka virtuaalses.

veebist kaks näidet folksonoomia kohta - üks selline, kus see väga hästi töötab, ning teine, kus see eriti ei taha toimida

Hästi töötab näiteks http://www.propeller.com/ ja http://www.reddit.com/ - uudiseid on võimalik nii kergitada, kui ka langetada.
Halvasti http://www.newsvine.com/ kus ei ole sellisel määral näha kas ja kuidas on labeleid määratud nii ei näi leht ka nii väga aktiivne, samas võib selline leht olla sobilik minust konservatiivsemale kasutajale.

Seega hästi/halvasti klassifikatsiooni ei saa ka üheselt määrata, see mis on minu meelest hästi, ei pruugi teisele kasutajale üldse meeldida ja vastupidi.

Oletagem, et ühel päeval heliseb telefon ja toru otsas on Wikipedia looja Jimbo Wales küsimusega: "Kuidas võiks Wikipediat veelgi paremaks teha?" Mida

Kui ühte teemat wiki's pidevalt jälgida, siis tekib tahtmine näha, mis on võrreldes viimase korraga muutunud.
Seda on küll võimalik vaadata history abil, kuid palju lahedam oleks hoopis nii:
kui tead, et jälgid ühte lehte pidevalt, siis võiksid neid lugeda vaid sisse loginuna. Sellisel juhul oleks võimalik salvestada selle hetke lehe seis, ning kui uuesti sisse logid ja sama lehte loed, oleksid uuendused kohe näha, näiteks highlightituna, see oleks nagu versioonihaldus.
Erinevalt history trackimisele, ei ole sul endal vaja ise erinevaid versioone võrrelda, seega tehtaks see töö sinu eest ära. Eriti kasulik on see juhul, kus üks leht on jaotatud alamosadeks, wiki järgib nende alamosade ajalugu eraldi, aga mind huvitab enamasti üldiselt, kas ja kus on midagi muudetud.
Lisaks võiks olla praeguse viitamise ja linkimise variandile lisaks olla võimalik ka dokumentide kasutamisest tuntud kommentaari lisamise võimalus.
Sedasi oleks lingi või teksiti juurde võimalik lisada autoripoolne kommentaar/arvamusavaldus, viide ja info viite kohta, nii ei ole kasutajal vaja linki lahti klõpsata, et teada saada, millest ning millisel moel viidatud kohas on kirjutatud, seega kasutaja säästab oma aega, avades vaid neid linke, mis vastavad tema ootustele.