Miks ajaveebi peetakse?

Ajaveebi pidamiseks on inimestel/ettevõtetel erinevaid põhjusi:

-Ajaveeb kui päevik- kui varasemalt peeti päevikut pigem paberkandjal, mõnda ilusasse kaustikusse kirjutades, siis nüüdseks on hakanud see kolima veebi. Päevikusse tulevad siis mõtted inimese enda igapäevaelust

- Ajaveeb, kui võimalus hinde saamiseks :) - ehk siis põhjus miks mina seda blogi hetkel postitustega täidan

- Ajaveeb, kui temaatiline veeb, nt reisikirjeldus- inimene, kes on võtnud ette matka kuhugi endajaoks tundmatusse kohta, paneb kirja enda esmased emotsiooni ja kirjeldused, nt siin http://fotograaf.planet.ee/blog/2009/07/26/Sveits. Analoogselt võivad olla moeteemalised, kirjanduse, teaduse jne. kohta ajaveebid. Huvipakkuvate postitustele tekib sageli ka vastukaja, millest kujunevad välja aegajalt ka pikad arutelud. Selle tulemusena võib mõnikord olla kommentaaride lugemine postituse lugemisest isegi huvitavam. Lisaks toimub sedasi teadmiste vahetamine, seega on peale jagamise rõõmu ka saamisrõõm.

- Ajaveeb, kui võimalus avaldada oma poliitilist meelsus, seda võimalus on kasutanud näiteks Kanada Roheliste erakond (http://www.greenparty.ca/blogs/7/2009-09-19/change-season)

- Ajaveeb võib olla ka võimalus oma kaubamärgi tutvustamiseks, seda võimalust on kasutatud näiteks siin http://inkbutterfly.wordpress.com/

- Ajaveeb. kui võimalus hoida om kliendid kursis ettevõttes toimuvaga üritusega, aga samaaeg teha endale reklaami, näiteks siin http://www.ericssonracingteam.com/en/siteroot/ONBOARD-REPORTS/Ericsson-4/content/Reports/Blog---Torben-Grael-July-22/

Lisaks neile on veel palju erinevaid motivaatoreid, miks blogi peetakse, lisaks on ka erinevaid viise kirjutamiseks. Kirjutada võib ametlikus formaadis, uurimuslikus laadis, arvamusavaldusena või ka lühikese märkusena.

Matt Webbi kriteeriumi järgi sotsiaalvõrgustiku analüüs

Matt Webbi on iseloomustanud sotsiaalset võrgustikku erinevate kriteeriumitega oma ajaveebis (http://interconnected.org/home/2004/04/28/on_social_software).

Järgnevalt püüan tema poolt määratud kriteeriumite järgi hinnata Orkut'it kui sotsiaalvõrgustikku.

Identiteet - Igal kasutajal on loodud oma profiili, kus ta saab ennas ja enda huvisi kirjeldada, sedasi ennast määratledes.

Kohalolek- Kasutajal on võimalik jälgida oma tutvusringkonda kuuluvate inimeste keskkonnas viibimist ning teistel on võimalik näha kasutaja olekut. Seejuures on võimalik näidata oma ajalist vabadus, ehk kas oled busy, online või midagi muud.

Suhted- Kasutajal on võimalik määrata oma tuttavate listis olevaid inimesi nn läheduse astme järgi, kas ta on juhuslik võõras tänaval või väga hea sõber.

Vestlused- vestluseid on võimalik selles keskkonna erinevaid pidada. On olemas võimalus online suhtluseks, kui on olemas googleTalk pluggin, on võimalik jätta teade märkmeraamatuse (scrapbook), või ka saata traditsiooniline e-mail. Neist võimalustest esimest võib pidada kahepoolseks vestluseks, teised kaks võivad olla nii või naa, tore oleks kui vastaks, aga otseselt ei pea ka.

Rühmad- Ka rühmasi on võimalik erinevalt tekitada. Üheks võimaluseks on oma kontaktide listis inimesed jagada kindla tunnusse järgi, teiseks variandiks on võimalus luua kogukond, kuhu oma tuttavaid valikuliselt kutsuda ning vastavaid teemasi siis sealses foorumis edasi arendada.

Reputatsioon- Erinevates foorumites on olemas näiteks moderaatoriga õigustega inimesed. Selle õiguse saab inimene, kui ta kas on selle kogukonna loonud, või on ta selle loojatele positiivselt silma paistnud ning seetõttu selle õiguse andnud. Reputatsiooni järgi toimub ka teismeliste seas näiteks kogukondadesse jagunemine, st käib liivakasti jagamine, kes võib tulla, kes mitte.

Jagamine- Orkut-i keskkonnas otseselt jagamist ei ole, küll on see aga kaudselt näidates teistele oma pilte, pannes üles viiteid huvitavatele materjalidele, videotele, muusikale, jms.

Võrgukogukonnad

Google'i otsingumootorit teavad ja on kasutanud pea kõik, kes vähegi internetist on pidanud midagi otsima. Sellest on tekkinud ka fraas "googeldama", mille all mõeldakse vajaliku info otsimist.
Samas on Google loonud veel palju muid omavahel integreeritud keskkondi, mida aina laialdasemalt kasutama hakatakse ning mis selle tulemusena seob järjest uusi erinevate vajadustega inimrühmi. Olemas on Gmail ehk Google-mail, GoogleTalk, Orkut, GoogleDocuments, GoogleCalendar, GoogleBooks jne.

Täidetud on tehnoloogilise arengu punkt: kui on olemas arvuti, veebilehitseja ja internet, on sul võimalik neid keskkondi kasutada.
Samas võimaldavad kõik need keskkonnad inimestel koguneda gruppideks, kas otsitava info, ühise tutvusringkonna, hobide, vajaduste või mille muu tahes järgi. Enda valduses olevat infot on võimalik jagada kõigi huviliste või vaid valitud isikutega. Seega toimub jagunemine kogukodadeks.

Endale on võimalik võtta omadusi, mida ei ole, loobuda neist, mis on, või esitada neid omadusi soovitud järjekorras, st võimalus valida kõikvõimalikke parameetreid.

Kõigis neis on ka ajatu aeg, kasutaja kasutab siis, kui tuju tuleb, mitte siis kui kell kukub.

Päris sageli kuulub üks inimene kõigis neis keskkondades mitmesse erinevasse gruppi, aegajalt tutvustab mõnele oma tuttavale huvipakkuvat teemat, teda sedasi ka teistesse gruppidesse kaasates. Selle tulemusena toimub aga erinevate kogukondade ühendamine, seega tekib kogukondade kogukond.

Erinevate gruppide valimiseks, võib olla erinevaid põhjusi-kasvav rahuldamata suhtlemisvajadus, hariduslikud püüdlused (soovist lihtsalt midagi enamat teada saada, või õpetaja tahab jälle migit referaati) või lihtsalt liiga palju vaba aega, mida sisustada. Vahel ka otsene altruism (soov kedagi aidata), vastates mõnele appihüüule mõnes orkuti kommuunis, jagades koolitöid läbi googleDoc'si vms.

Suhtlemistasand neis keskkondades võib olla äärmisest rafineeritust kuni vaba slängi ja hulga kirjavidega läbimõtlemata kommentaarideni. Kuid, et kommuuni kuuluda, peab teada, kuidas seal suheldakse.

Kehtib kuuluvusmääratlus, kindel suhtlustasand ja -mudel, toetusmehhanismid, suhtlusvõrgustik, ehk eksisteerib virtuaalne kogukond samas mõttes nagu eksisteerib reaalses elus.